//
Arhiiv

filosoofia

This tag is associated with 34 posts

Bertrand Russell. Filosoofia probleemid. Varrak, 2018

Inglise matemaatiku, filosoofi ja filosoofia populariseerija Bertrand Russelli (1872-1970) teos “Filosoofia probleemid” on olnud läbi aastakümnete menukaks sissejuhatuseks filosoofiasse. Teose keskmes on tunnetusteooria; küsimus sellest, kuidas omandame teadmisi igapäevastest asjadest, printsiipidest, universaalidest; metafüüsilised probleemid; mateeria olemasolu ja loomuse küsimus. “Filosoofia probleemid” on kergesti loetav ja selge kirjutusstiiliga ning sobib lugemiseks neile, kes soovivad tutvuda Russelli … Continue reading

Pier Vittorio Aureli. Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist. Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

Käesolev raamat on Eesti Kunstiakadeemia uue sarja “Ehituskunsti Raamatukogu” esimene köide. Raamatu teemaks on minimalistlik disain ja arhitektuur, mis tegelikkuses kasinuse egiidi all õigustab hoopis sotsiaalprogrammide kokkutõmbamist ning “vähemaga rohkema tegemise” all pigem suurema tööefektiivsuse nõudmist. Aureli otsib raamatus vastust küsimusele, kuidas on võimalik keelduda võlamajanduse moraalsest santaažist ja jõuda sellise minimalismi juurde, kus vähem … Continue reading

Julien Offray de La Mettrie. Inimene kui masin. Ilmamaa, 2017

Julian Offray de La Mettrie oli arstiharidusega prantsuse valgustusaja filosoof, keda peetakse kaasaegse teadusliku psühholoogia ja kognitiivse teaduse pioneeriks. Le Metrie arvas, et inimmõistus ja inimkeha on lahutamatud: meie mõtted on kehasse koondatud masinavärgi ühe osa kolvid ja mutrid; inimene on masin, kuna tema vaimne pool sõltub füüsilisest; keha vedrud annavad suuna meie mõtetele, meie … Continue reading

Aristoteles. Hingest. Ilmamaa, 2017

Vana-Kreeka filosoof Aristotelese teos “Hingest” käsitleb elusa organismi toimimise küsimusi. Aristoteles püüab siduda bioloogilist vaatenurka filosoofilise lähenemisega ning seepärast on seda teost nimetatud psühholoogia-alaseks tööks ja üldise arvamuse kohaselt ka esimeseks psühholoogiaraamatuks ajaloos. Raamat koosneb kolmest osast, milles esimeses võtab Aristoteles kriitiliselt kokku senised seisukohad ja arusaamad, teises esitab oma uued seisukohad tajuprotsesside kohta ja … Continue reading

Ludwig Feuerbach. Tuleviku filosoofia alused. Ilmamaa, 2016

Ludwig Feuerbachi (1804–1872) looming märgib murrangut saksa 19. sajandi filosoofias. Tema religioonikäsitluse tuumaks on väide, et inimese ettekujutus jumalast peegeldab tema enda meelelist olemust. Tänu Feuerbachile muutus ka arusaam sellest, mis peaks olema filosoofia ülesanne, objekt ja meetod – temaga seostatakse saksa idealistliku filosoofia ajastu lõppu ning üleminekut materialistlikule kogemusele. Feuerbach on filosoofia ajalukku läinud … Continue reading

Lin Yutang. Elamise tähtsus. Tänapäev, 2017

Lin Yutangi raamat on tõhus ja humoorikas vastumürk peadpööritava kiirusega areneva maailma pingetele. Samas on see ka huvitav sissevaade Hiina elustiili. Autor soovitab tasakaalustada jõudeelu ja tegutsemise, suhtuda ellu terve huumoriga ning mitte unustada, et alati leidub rumalaid, kes püüavad kõigest väest sehkendada, asjatada ja võimutseda, sellal kui targemad saavad rahus lihtsalt mõnusasti olla ja … Continue reading

Frédéric Gros. Kõndimise filosoofia. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016

Kõndimine pole sport – nii väidab Frederic Gros oma raamatus “Kõndimise filosoofia”. Kõndimine võib olla ka kunst ja filosoofia. Ühendades käimise isikliku kogemuse filosoofiliste ja kirjanduslike käsitlustega, näitab Gros kõndimise olulisust mitte ainult tervise seisukohast, vaid ka kultuuriloolisest vaatepunktist. Frédéric Gros (s. 1965) on prantsuse filosoof ja Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele … Continue reading

Zygmunt Bauman, Rein Raud. Iseduse praktikad. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016

“Iseduse praktikad” on hea ja ladus sissejuhatus identiteediuuringutesse, pakkudes harivat lugemist kõigile teemast huvitatuile. Kuidas kujuneb inimese arusaam oma kohast maailmas? Kas elame ajas, kus minaloome viisid on põhjalikult muutumas? Annab uus tehnoloogia meile rohkem vabadust või meelitab see meid hoopis vabadustest loobuma? Kuidas kujuneb isedus? Järgib see samu universaalseid kujunemismustreid kõigis inimestes, kultuurides ja vanuserühmades? … Continue reading

Willard Van Orman Quine. Tõe otsing. Eesti Keele Sihtasutus, 2016

Willard Van Orman Quine ( 1908–2000 ) oli USA filosoof ja loogik.  Alates aastast 1930 kuni surmani oli ta seotud Harvardi Ülikooliga. Raamat pole kasulik siiski ainult Quine’i-uurijale, kelle eest filosoof ise on lühidalt põhilise töö ära teinud. Teemade ring puudutab näiteks loodusteadlast, keda vaevavad teaduse objektiivsuse ning teooria ja vaatluse vahekorra küsimused, lingvisti või semiootikut, keda huvitab keele ja maailma suhe … Continue reading

Paul Feyerabend. Meetodi vastu. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016

Paul Feyerabend (1924-1994) oli terava keelega Austria-Ameerika teadusfilosoof, kes nimetas oma arusaama teadusest epistemoloogiliseks (kr episteme teadmine) anarhismiks ning see avaldub ka tema peateose nimetuses: “Meetodi vastu“ (esmatrükk 1975). Feyerabendi arvates on teadus üks anarhistlik ettevõtmine. Teadlased kasutavad tegelikkuse tunnetamiseks kõiki kättesattuvaid vahendeid, st „kõik on lubatud”. Tunnetusprotsess on niivõrd keerukas, et kui püüaksime seda … Continue reading

Tere tulemast!

Blogis tutvustatakse Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukokku saabunud uusi raamatuid.
Vaata meie kodulehte
Jälgi meid Facebookis

In this blog TTK University of Applied Sciences Library introduces incoming new books.
Find more information about library from our website
Follow us on Facebook

Postituste arhiiv

blog.tr.ee
WP Facebook Auto Publish Powered By : XYZScripts.com