Filosoof ja publitsist Richard David Precht (snd 1964) on üks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja nõutavamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde. Raamatus visandab Richard David Precht lääne demokraatlike ühiskondade tulevased võimalikud toimimisvariandid, kui laseme end lõplikult ja kontrollimatult „ära digiteerida”. Ta ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on mõistlik selle tarvitamisega minna. Üks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgatööta, mis saabub seoses paljude „vanade“ töökohtade kadumisega, tuues kaasa kõikvõimalikke uusi probleeme. Autor pakub värsket vaatenurka tööle, eriti palgatööle, ja rahale kui inimese väärtuse senistele mõõdupuudele.
Kirjanik ja tõlkija Hasso Krull on teose kohta kirjutanud: “Kas inimkonna tulevik võiks olla mõistlik? Kas edasi elada saaks ilma viletsuse, hävituse ja katastroofideta? Raamatu autor on veendunud, et see on võimalik ja veenab tasapisi ka lugejat, keda eelarvamused ei pimesta. Siin näeme utoopiat, mis polegi pöörane, vaid tasakaalukas ja teostatav. Just sellist tulevikunägemust võib nimetada valgustuskonservatiivseks.”
Digiajastu nõuab ka poliitikutelt täiesti uut lähenemist mitmele valdkonnale, sh töötusele ja sotsiaalsüsteemidele. Tuleb asuda lahendama küsimusi, mis puudutavad inimeste õigusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info kättesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti väitel tegelnud pigem „lamamistoolide ümbersättimisega Titanicul“.
Discussion
Comments are closed.