//
Arhiiv

füüsika

This tag is associated with 7 posts

Jüri Liiv. Füüsika õhtuõpik. Hea Lugu, 2021

Tegemist on probleemikeskse käsitluslaadiga õpikuga. Autor on püüdnud kirjeldada miks ja millal mingi teema aktuaalseks muutus ja kuidas seda lahendada püüti. Pearõhk on füüsikanähtuste esinemisel looduses ja kasutamisel igapäevases elus. Raamatus on kaetud kõik füüsika ainevallad ja autor ei koorma lugejat liigselt valemite ja pikkade tuletuskäikudega, küll aga on kajastatud põnevaid sissevaateid füüsika ajaloost. Õhtuõpik … Continue reading

Carlo Rovelli. Aja kord. Ühinenud Ajakirjad, 2018

Aeg mängib meie igapäevases elus olulist rolli. Mida rohkem teadlased aja kohta teada saavad, seda salapärasemaks see muutub. Meile meeldiks mõelda, et aeg on midagi vääramatut ja korrapärast ja et seda saab mõõta. Teoreetiline füüsik Carlo Rovelli esitab värvika nägemuse universumist, kus meie arusaamad ajast enam ei kehti. Oma ideed saab autor teadusest, kirjandusest ja … Continue reading

Maido Rahula, Mati Väljas. Matemaatika ja füüsika. Valemid ning hüpoteesid. Avita, 2017

See matemaatikute poolt kirjutatud raamat kutsub lugejaid universumi avastama. Teos propageerib matemaatikat ja selle osatähtsust teiste teaduste kõrval. Autorid on lähenenud maailmale soliidselt, formuleerides oma ettepanekuid hüpoteesidena, kusjuures kõik esitatud hüpoteesid on huvitavad ja kontrollitavad. Katseid saab ise läbi teha ja kaasa arvutada. Kummutatakse väide, et matemaatika tähendab vaid kuiva valemite kirjutamist. Tegelikult tegutseb matemaatik … Continue reading

Niels Bohr. Filosoofilised mõtted. Ilmamaa, 2017

Raamatusse on kogutud 27-aastaselt Nobeli füüsikapreemia pälvinud Niels Bohri (1885-1962) artiklid, mis tutvustavad tema vaateid kvantteooriale ja filosoofiale, nagu ta neid ise avalikkusele tutvustas. Artiklid on jagatud viieks peatükiks: aatomifüüsikast kvantmehaanikani; Bohr, Einstein ja kvantmehaanika; mälestusi inimestest ja aegadest; füüsika ja eluteadused; loodusfilosoofia ja ühiskond. Teose suurimaks väärtuseks on olla ühe ajastu dokumendiks, anda seespoolne … Continue reading

Henn Voolaid. Kas sina tead? : huvitav füüsika meie ümber. Atlex, 2014

Võib küsida, miks peab teadma, mis meie ümber toimub. Mis juhtub, kui ma ei tea seda? Ei juhtu midagi, nagu ka siis, kui me ei saa aru muusikast või kirjandusest, lihtsalt meie elu on vaesem. Midagi peame aga ikkagi teadma, kasvõi seda, miks ei tohi vett täis vihmaveetünni talveks suvila õuele jätta (peale varastamise hirmu). … Continue reading

Richard P. Feynman. Kuus kergemat lugemist. Ilmamaa, 2014

USA füüsik Richard P. Feynman (1918–1988) oli veel enne seda, kui Nobeli auhind (1961) tema nime laiema avalikkuse ette tõi, teadlaskogukonna hulgas enam kui kuulus, lausa legendaarne. Feynmani rohkete väljapaistvate füüsikaalaste saavutuste seas võib pidada kõige tähtsamaks kvantmehaanika formuleerimist üle teede integraalide abil. Feynman oli California Tehnikainstituudi õppejõud, kes pidas seal töötatud aja (1952–1987) jooksul … Continue reading

Werner Heisenberg. Füüsika ja filosoofia. Ilmamaa, 2013

Werner Heisenbergi on 20. sajandi üks tippfüüsikutest ning ka Nobeli füüsikapreemia laureaat. Tema raamatu “Füüsika ja filosoofia” aluseks on Giffordi loengud, mida Heisenberg pidas 1955/56. a. talvesemestril Šotimaal St. Andrewsi ülikoolis. Giffordi loengud loomulikust teoloogiast (ingl. natural theology) toimuvad alates 1888. a. igal aastal ühes neljast Šoti ülikoolist, sest nii sätestas oma testamendis Šoti advokaat … Continue reading

Varasemad postitused